Sunday, August 29, 2010

ja ikka veel on pühapäev

Ma annan ülevaate ka sellest, kes mu toas elavad: Üks mingi korealane (vist), temaga ma pole eriti rääkinud midagi peale tere, siis on siin 1 eestlane, 1 tüdruk Geeniast (ma ei tea kuidas seda riiki kirjutada grammatiliselt õigesti) ta on ikka väga pruun, tore tüdruk aga läheb juba kell pool 8 magama ja see pidi koguaeg nii olema, ju ta siis ei ole Soome ajaga veel ära harjunud ja magab ta sama kaua kui mina, kuskil üheksa, kümneni hommikul. Siis elab siin veel 1 Itaalane vist (temaga ma pole üldse rääkinud, sest ta ainult ööbib siin) ja kaks Soome tüdrukut kelle magamiskotid ja asjad on siin aga nad pole juba neli päeva siin üldse käinud. Täna varahommikul kolisid siia kolm tüdrukut Hispaaniast.
Kusjuures, ise pressitud mahl on siin odavam kui poest ostetud ükskõik milline jook ja täna ma ostsingi kirbuturult mahlapressi (2 eurot) ja siis ma ostsin veel kruusi, see on mu lemmikkruus nüüd, pruun ja kaks pruuni savist tehtud konna on seal peal, see ei ole selline lapsik kruus (50 eurosenti), see on ilus kruus ja siis ma ostsin sinise kausi ka, sellise normaalse, pole kole ja pigem on ikka ilus aga nõme oli see, et tal oli vale hind peal, ma arvasin, et ma saan selle 50-eurosendi eest aga pärast kui ma kodus vaatasin tsekki, siis seal oli selle kausi hind 3 euri, pettumus kui suur ja nüüd ma otsustasin, et kuna siin kõik on minusuguse shopahooliku jaoks liiga kallis, siis ma võtan kõik asjad endaga koju kaasa, mahlapressi ka, kuigi see on inetu plastikkäkerdis!
Huvitav on see, et siin ei lähe mu kõht üldse tühjaks, ei tea kas ebatavaliselt kõrgemate hindade tõttu on magu hirmust kokku tõmbunud :D Ma ei jaksa ühe korraga ühte pakki kiirnuudleidki ära süüa ja siis tunni pärast näksin kaks küpsist peale. Kuna ainuke koht kus ma süüa saan on minu madrats, siis see on üleni küpsisepuru täis :)

Esimese postituse jätk

Ma olen nüüd targem ja kirjutan ennem oma teksti arvutisse ja siis alles postitan selle blogisse, sest nagunii siin oma madratsi peal mitte midagi huvitavat teha ei ole ning suures kiirustamishoos tulevad naljakad sõnad, nagu minu esimese postituse pealkirjast juba näha on.
Mul on nüüd some telfoninumber ka, ostsin mingi roosa kaardi, üks Eesti tüdrukutest soovitas. Number on selline: +358 (0)41 740 8626 ma pannin nulli sulgudesse, sest seda vist valima ei pea. Eks proovige ise järgi kas peab või ei, aga ma arvan, et ei pea.
Eile ma käisin poes, ostsin ühe kõige odavama limonaadi, tupla shokolaadi, kõige odavamad küpsised ja kokku läks ligi 70 krooni. Uskumatu, ma ei julge enam poodi minna. Ma ei tea kas ma mainisin juba või ei aga nt. Eesti tüdruk Sofia ei ole praktiliseltka üldse poes käinud, ta on juba olnud nädal aega siin ja toitub siiani Eestist kaasa võetud kiirnuudlitest ja kiirputrudest, ainuke asi mida ta poest ostab on greip ja alkohol, samas alkoholi ostes tuleb siin kõigil pisar silma, sest see on ikka jubekallis.
Täna ma tahaks endale osta rahakotti ja päevikut, eile ma käisin natuke poes, soomlastel on ikka jubeägedad päevikud, värvilised ja piltidega ja no rahakott, see lihtsalt ei lähe kinni nende sentide pärast.
Aaa ja siin Soomemaal elan ma linnas nimega Jyväskylä ja minu kodu asub tudengite külakeses, kus on kõik kohad täis ühiselamuid ja kõik majad on valged ja enamus neist on siniste aknaraamidega. Ja selle ajutise majutuse eest ma maksan natuke rohkem kui 2040 krooni, nii naljakas, tartus elasin ma täielikus luksuses ja maksin ka vähem, siin aga pakutakse mulle selle summa eest ühte madratsit, vetsus käimis võimalust ilma wc-paberita, pliiti, poti, panni, nõudepesumasinat (mida mitte keegi ei kasuta, sest siin ei ole peale ühe taldriku ja kruusita midagi, mida pesta), ja pesemisvõimalust. Bussiga siin ei sõida peaagu mitte ükski linnaelanik, kõigil on rattad, sest bussiga sõitmine on lausa harukordselt kallis ja rattad on siin harukordselt odavad (muidugi kasutatud), ma plaanin ka endale lähitulevikus ratta soetada.

Esimene ja nutke teine päev ka

Olengi nüüd Soomemaal. Ma kirjutan nüüd hästi kiiresti, sest ma laenan kellegi teise netti ja Soomlastele see väga ei meeldi, seega võib järgnevalt palju naljakaid ja vigaseid sõnu kohata. Ühesõnaga istun siin kellegi eraias ja laenan närviliselt netti. See on üldse ime, et ma saan õues olla läpakaga, sest siin sajab koguaeg vihma. Ja jubekülm on siin ka, kraade ma ei tea aga ehk 10 tuleb ära, tõeline sügis. Eile tõid issi ja emme mu siia ajutisse ühikasse ära, siis ma põikasin sisse kirbuturule, siis avastasin, et kaks minu ajutise kodu elanikku on eestlased, üks neist sai juba eile oma päris ühikasse kolida ja teine on ka ainult paar päev veel siin majutuses. See ajutine majutus on päris Ok, kuigi ma kujutasin ette, et kuna seal on nii palju inimesi ühes toas koos, siis on koguaeg pidu pidu aga ei kõik on nii tasakesi ja omaettehoidvad, eriti soomlased, need saavad isegi pahaseks kui keegi peale üheksat kõvemat häält teeb. Muidu on kõik seal puhas ja pesta saab, koos meestega muidugi aga selleks on meil välja mõeldud sildisüsteem, et kui tahad üksi ennast pesta või naistega koos. Söök on siin nii jube kallis, et ma vist ei hakkagi sööma, praegu mul veel natuke on eestist toodud nuudleid ja kiirkartuliputrusid aga kui külla tulete, siis palun tooge süüa:) Eile ma käisin Eesti tüeruku Sofiaga linnapeal, väga ilus ja armas linn on, tohutult Tartule sarnane, isegi inimesed. Magama läksin eile päris vara, üheksa vist, sest terve üks öö oli ju magamata Soome tuleku tõttu. Nüüd hakkan küpsist sööma ja lähen oma linnakaardikesega üksi Soomet avastama.