Muide oravad on nüüd juba täitsa halli värvi! Ja esimene soome keele kontrolltöö on ka tehtud. 24 punkti 25-st, pole paha!!!

Aga esmaspäeval käisin õhtust söömas hotellis, mille restoranist avanes imeilus vaade järvele, mille kohal keerlesid lumehelbed. Õhtust sööma kutsusid meid ühe minu sõbranna vanemad. Kes kostitasid meid meie oma valikuga menüüst. Süüa sai nii praadi, suppi kui ka magustoitu. Mille kõik maksis kinni pereisa. Mina tellisin suppi, kuna kodus sai Merilini küpsistega liialdatud ja kõhus enam palju ruumi ei olnud. Tegin oma tellimuse Soome keeles (harjutama pidi, sest järgmisel päeval ootas ees soome keele kontrolltöö). Kõik said oma söögi kätte ja minule öeldi, et ma pean veel 5 minutit ootama. Ma ootasin ja siis toodi mulle supi asemel spinatit täis topitud väikesed pelmeenid. Mille peale ma viisakalt reageerisin, mille peale pereisa nii viisakalt ei reageerinud ja ütles ettekandjale pahural toonil, et kas ta saaks mulle suppi organiseerida. No muidugi spinatiravioole keegi mult eest ära ei võtnud ja ma siis algatuseks mugisin neid ja siis suppi ja siis sunniti mind veel magustoitu ka sööma. Magustoidu ma tellisin ka soome keeles ja ettekandja küsis ikka mitu korda üle, mida ma tahan :D Aga mina tegin kõik otsast lõpuni täitsa õigesti, päriselt ka! Kokkuvõtvalt oli kõik super hea ja ilus aga enesetunne oli nagu pallil. Õnneks tellis pereisa meile ka takso ja maksis ka selle eest. Taksosõit 30-ne minutilise aeglase jalutuskäigu pikkuse vahemaa eest maksis pisut üle kolmesaja krooni.
Täna (neljapäeval) käisin ma Jyväskyläst 35 kilomeetrit eemal seoses ühe õppeainega. Käisin vaatamas väga unikaalset üleni puidust (isegi detailid ja kogu sisustus oli üleni puidust) Petäjävesi kirikut, mis ehitati aastal 1821 ja seda kirikut ei ole isegi praktiliselt restaureeritud ja kirikus ei ole tänini elektrit. Kirik kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kirik on tõesti külastamist ja vaatamist väärt!
Ma ise küll pilti ei teinud (fotokal said patakad tühjaks) aga näed Internetis on ka palju ilusaid pilte :)






(isegi see lühter pildil on üleni puust)

Sõnad läksid suust ära!!!

No sai siis lõpuks postkontoris ära käidud. Pakk mille mulle päkapikud saatsid ei olnudki päkapikkudelt aga suur oli see igal juhul!!! Ma terve päeva kihelesin seal koolis, et ometigi saaks juba postkontorisse! Ja nagu ikka kui kihelus on juba eriti suur, siis õpetaja venitab tunni pikemaks ja igasugused asjad juhtuvad. No lõpuks ometi jõudsin kohale! Lükkasin uhkelt oma postiteatise letile, sirgeldasin paar uhket kriipsu paberile ja pakk oli minu. Sumpasin läbi lumiste lompide koju, avasin paki ja siis mõtlesin suu ammuli, et mõni meist on lolliks läinud või miljonäriks saanud...

AITÄHH AITÄÄHHHH AITÄÄÄÄHHHHHH!!!!
Ma ei liialda kui ütlen, et see oli üks mu elu parimaid üllatusi, lausa parimate üllatuste edetabeli topis!
Kõik teie kingitused on lausa naelapea pihta tabatud!
Mul oligi vaja uut ihupiima, sest see, mis mul siin kaasas oli ajas mind sügelema :D
Küpsised, no kellele ei meeldiks kodus tehtud küpsised! (Nosin juba hoolega, kõik kohad küpsisepuru täis).
Toredatest aamatutest ja käsitööst tundsin väga puudust - need on ju minu põhilised erialased tegevused Eestis.
Üks sakslanna kinkis mulle küünlaaluse, nüüd on mul täide ka olemas (lõhnaküünlad, mu lemmikud)!
Apelsinid ja müsli- ilma nendeta on raske hommikut alustada (minu varud said just otsa ja müslit pole ma raatsinudki endale soetada aga igatsenud olen küll).
Roosa väike rätikuke ahvi kaisus :) nummy. Ma olen pidevalt mõelnud, et ainult ühe rätiku ja hommikumantliga ei ole eriti lihtne ennast kuivatada ja plaan oli soetada pisike rätik, enam mitte :) See on lihtsalt nii ideaalne ja jääkaru rõõmustab seltsilise üle!
Väga eriline kruus, milles teed teha ja tee, mida kruusi panna, mmmm ja nämmad küpud, šokolaaditükid, pähklid ja kommid kõrvale - ideaalne!
Ja KÕVA-KÕVA roosa kallistus - alati läheb vaja ja alati on väga vajalik!
Ja see vein, mida mu kastis ei ole, maitseb ülihästi :)
Ma olen praegu nii tuhinas, loodan, et midagi karbis kahe silma vahele ei jäänud aga ma plaanin veel mitu mitu korda neid asju näppida ja kohe neid kingitusi edasi uurida :)

Mul on nii ÄGEDAD ja NUNNUD sõbrad!!!!




Liisu on nii ülirõõmus ja eriti õnnelik:) :) :)

Eesti köök, usklikud ja streik

On kena laupäeva hommik, akna taga sajab laia lund ja mina hakkan samme seadma postkontori poole. Saapad jalas, jope peaaegu seljas ja käib uksekell. Imelik küll, kell on alles pool 11 hommikul, sellisel ajal kõik mu sõbrad ühikas veel magavad. Tegin ukse lahti. Ukse taha olid kaks meest pikkades mustades mantlites ja lipsud ees. Mina vaatan neid, nemad vaatavad mind, kumbki ei lausu sõnakestki. Mille peale mina siis lõpuks küsisin: "Can I help you?" Siis võttis üks mees kotist välja punase piible ja ütle, et ta tahaks mulle rääkida sellest raamatust. No mis seal ikka las nad siis natuke räägivad. Ma ei oska ju ebaviisakas ka olla ja ust julmalt kinni lükata. Mille peale siis mina reageerisin nii: "ooooo Bible." Ja onud esitasid mulle palju küsimusi teemadel, et miks jumal laseb halbadel asjadel juhtuda. Ja siis lugesid nad mulle inglise keeles piiblist erinevaid lõike aga minu inglise keel ei ole nii hea, et kõikidest keerulistest sõnadest aru saada ja lõpptulemus oli see, et ma ei saanud midagi aru mida ta mulle ette luges. Aga mul oli muidu oma plaan ka hetkega välja mõeldud (ma leiutasin selle siis kui ta mulle piiblit ette luges), ma plaanisin teeselda, et ma olen juba usklik ja tean piibli ja jumala asjadest kõike. Ilmselgelt kukkus mu hale plaan läbi. Miks muidu nad andsid mulle enne lahkumist ühe raamatu ja kaks ajakirja ning lugesid lõpetuseks jumalasõnad peale. Aga ma arvan, et nii ei ole ilus teha ja käia ukse tagant ukse taha oma usku peale surumas. Las mina usun kellesse mina tahan. Mulle täitsa piisab jõuluvanasse ja päkapikudesse uskumisest.
Enne ära minekut onud küsisid ka, et kui mul on pärastlõunal aega, et kas ma siis tuleksin ühele üritusele. Ma keeldusin viisakalt ja tõin vabanduseks, et mul on sünnipäev ja ootan pärastlõunal endale selle puhul seltsi. Onud ei soovinud mulle isegi õnne ja siis ma mõtlesin, et on alles usklikud. Rääkisin õhtul oma külalistele ka sellest ja üks tüdruk oli natuke rohkem sellega kursis ja ütles, et seda sorti usklikud ei tähista üldse oma sünnipäevasid. Vot siis!
Kui sünnipäevasid mitte tähistavad usuonud ära läksid sain lõpuks ometi minna postkontorisse, mul oli vaja mu pakike sealt ära tuua. Lund sadas mõnuga, hanged kõikjal, lume sisse polnud keegi veel radugi korralikult tallanud, sumpasin ma läbi lume, jõudsin postkontorisse ja see oli kinni, ometigi oli seal silt, mis ütles, et postkontor on laupäeviti kella kaheni lahti. Siis tuli üks tädi ja ütles, et postitöötajad streigivad. No tore! Mis mul muud üle jäi, sumpasin tagasi koju ja hakkasin külalistele sööki küpsetama.
Küpsetasin ma enda meelest sööke, mis kindlasti kellelegi ei meeldi, kes ei ole Eestist või Leedust pärit. Tegin sibularohked kiluvõileivad, eriti küüslaugused küüslaugu leivad, valmistasine simest korda elus täitsa otsast lõpuni pelmeene ja keerasin kokku kama taolise olluse, kuna ma ei leidnud täpselt kama taolist pulbrit. Igaks juhuks tegin veel pitsa ja mõned küpsis-saiakesed. Ja minu suureks üllatuseks nosisid nad kõik ära :S Ja veel kaklesid pelmeenide pärast. Ühest küljest oli mul jube hea meel, et neile maitses aga teisest küljest ma nii lootsin, et midagi jääb järgi ja ma saan ise ka järgmistel päevadel neid nosida.
Ainuke, millest nad väga vaimustuses ei olnud oli Vana Tallinn (Leedukatele maitses) ja kama aga no see oli vist minu süü, poleks ma neile öelnud millest see kama tehtud on, siis oleks see neile meeldinud.

Päkapikud juba käivad.

Aga mina sain juba päkapikkudelt pakikese, lähen sellele postkontorisse järgi, sest pakk on nii suur, et päkapikud ei jaksanud seda ise kohale toimetada. Ja parem oleks, et laupäeviti postkontor lahti on!
Muide väljas on hiiglama palju ja väga paksult lund ja seda tuleb aina juurde, seekord see juba ära ei sula, sest seda on ikka liiga palju!
Lähen õue lumememme tegema!


(See on umbes kahe nädala tagune pilt, nüüd on ikka väga palju lund ja seda mantlit enam kanda ei saa, sest miinuskraadid teevad oma töö).

Koogiõhtu

Täna õhtul (öösel) on mul plaanis hakata kräsupeakooki tegema. Pakun seda homme oma külalistele. Peale kolme või isegi rohkemaid nädalaid otsinguid, leidsin ma lõpuks ometi poe kus oli müügil kondenspiima. Ma võtsin kohe kaks purki, sest teekond poodi oli väga pikk, tervelt üks ja pool tundi jalutasin sinna, aga ilm oli ilus, miinus üks kraadi küll aga mõnna. Muide selle poe nimi oli Prisma :)
Siis ma ostsin veel 6 topsi mingit asja, mida ma oletan, et see on hapukoor ja kui see ei olegi hapukoor, no siis ma lihtsalt ei tea.
Aga muidu on vahva, õues on juba talve lõhnad ja lompidel olevat jääd saab jalaga lõhkuda. Ja kui väga tahta, siis võib pepuli ka kukkuda.

Sünnipäevatee

Kuna suur enamus mu sõpru olid tudengireisiga Venemaale läinud, siis ei jäänud mul muud üle kui sünnipäevapidustused järgmisesse nädalavahetusse lükata. Aga ega seepärast ei jäänud sünnipäev sünnipäeval pidamata. Tegin sünnipäeva avaürituse neile kes otsustasid Soomemaale truuks jääda ja organiseerisin enda pisikesse ühikatuppa sünnipäevateeõhtu. Küpsetasin õunakooki kookoshelveste ja mandlitega, mis tuli imehea. Mulle väideti, et see kook maitses nagu jõulud. Pakkusin siis teed ja glöggi ja mulle pakuti külakostiks komme ja küpsiseid, ananassi ka.
Järgmisel nädalavahetusel sünnipäeva suurpidustustel pakun neile aga juba midagi hirmsamat, kiluvõileibasid, küüslauguleibasid, kama, pelmeene ja ühesõnaga neid asju, mis neile, eriti mu kallitele ameeriklastele väga rõvedad ja söödamatud tunduvad. No ja et keegi mind päris kartma ei hakkaks või väga imelikuks ei peaks, siis teen pitsat ja kräsupeakooki ka :)

Folk

Eile vedasin endaga kaks leedukat kaasa ja läksin Folgiõhtule. Leedukad muidugi ikka kõhklesid kõvasti kas nad ikka tahavad neid laule jorisevaid Soome vanamemmesid näha ja veenma pidin ma neid kõvasti. Nad ei tahtnud mind kuidagi uskuda, et folk ei tähenda ainult kileda häälega laulvaid vanamemmesid. Kui kohale jõudsime ja neli eurot piletirahaks ära maksime ei suutnud leedukad uskuda, et tõesti, seal ei olnud ühtegi vanamemme ja kuidas küll on see võimalik, et folkmuusika saab kõlada läbi elektrikitarri ja trummide ka ja tantsitake ka veel - ei suutnud leedukad ära imestada (pealinna lapsed ikkagi).
Ühesõnaga väga vahva ja mõnus kontsert-kohvik-tantsuõhtu oli läbi mitmete erinevate esinejate.

Muuseumi küllastus

Ma arvan, et ma ei ole terve oma elu jooksul ka nii palju muuseumides käinud kui nüüd ühe kuu jooksul siin Jyväskyläs. Toredad muuseumid aga nüüd hakkavad need toredused juba mitmendat korda korduma. Õnneks on muuseumidega nii nagu heade filmidega, iga kord kui uuesti vaatad avastad midagi uut.

Lumega regulleeritav vesi

Ärkan üles, lumi sajab, rõõmus meel, lähen vannituppa hambahari koos hambapastaga käes, teen kraani lahti ja mida???? Kus vesi on??? No ei ole tore ju, mis seal siis ikka podisedes kööki putru keetma. Vaatan aknast välja, lumesadus lõppes ära, torud teevad imelikku häält, teen kraani lahti vesi :)
Ma nüüd ei teagi, huvitav kas nüüd hakkavadki need asjad siin nii käima, et kui lumi sajab, siis vett ei ole ja kui lumi ei saja enam, siis pannakse vesi torudesse tagasi?

Helbed, lumehelbed

Kuna mu voodi on täpselt akna all, siis nii kui ma hommikuti silmad lahti teen, näen aknast välja. Täna samamoodi, tegin silmad lahti ja ohooo lund sajab. Kõik akna tagune on pontsakaid keerlevaid langevaid lumehelbeid täis. Tekkis kohe suur eelarvamus, et vaevalt, et see lumi maapinnale püsima on jäänud aga võta näpust, terve maa ja ilm oli lumega kaetud!

Ilmategemismasin

Siin toimub midagi kahtlast! Ma ise esialgu arvan, et ilmategemismasin läks katki. Alguses oli tavaline hämar ilm õues, siis sadas väheses koguses 40 sekundit lund, siis sadas suures koguses 40 sekundit vihma ja nüüd tuli väga ere ja terav päike välja.
Ei saa aru :S

njahhh, et siis lumi või...

Ja ainult peaaegu minut seda rõõmu oligi. Nüüd sajab ainult vihma!!!

Esimene lumi

Esimene lumi on kohal, 30 sekundit tagasi hakkas pihta!!!!!!!!!!!
JUHHUUUUU

Reggae ja hälloviin

Eile õhtud käisin ühel reggea üritusel. Päris vahva oli ja pealegi nii palju pruune inimesi koos ma varem polnudki näinud. Ja kui ma alguses arvasin, et reggae, see pole üldse mina, siis tegelikult oli seal ikka väga vahva. Ma vist olen nüüd reggae muusika fänn.
Kuigi hälloviin on veel kaugel kaugel, siis siiski me alustasime juba selle teemaga. Ühe Ameerika tüdruku ema saatis talle üllatusena T-särke, riidevärve, rõveda välimusega maiustusi (silmamunad, verised kõrvad jne), hirmutavaid kaunistusi (akendele, ustele, seintele jne) ja üldse igasuguseid asju, mida mina elus polnud varem näinud. Küll see Ameerika on ikka üks põnev maa! Täna me siis alustasimegi särkidest. Saime endale disainida päris oma hälloviinisärgi, nii põnev oli ja ma avastasin, et mul ei olegi kunstianne päris ära kadunud, kõik on siin minu tehtud teoste peale kadedad ja alati pean mina maalima teiste õlgadele, nägudele, jalgadele jne tätoveeringuid. Senimaani on mul päris hästi välja tulnud aga ükskord peab ju midagi untsu ka minema :D
Mõne nädala pärast hakkame uste taga hõikama: "trick or treat" :)

Lumivalkoinen tiistai

Teisipäevaks lubab neli kraadi sooja ja 40-ne protsendilise tõenäosusega lund. Juhuuu. On aeg suusapüksid kapist välja võtta ja ära triikida!

Omena ja peruna

Ma juba natuke kardan õues puude vahel ringi liikumist, nagu öeldud on siin palju oravaid ja need oravad on väga head ehmatajad, praktiliselt välja koolitatud. Täiesti ootamatul hetkel oskavad nad väga ootamatult puuotsast alla hüpata, minu ette, nii et mina ehmatusest võpatan. Raudselt nad teevad meelega seda!
Hommikuti on meil nüüd maa täitsa valge, ei ei, lund veel ei ole sadama hakanud aga härmatis vohab mõnuga nagu umbrohi. Ja ööd on juba väga külmad. Päeval paistab aga soojendav päike. Kuigi nüüd nädalavahetusel peaks kogu ilm vussi keerama.
Viimastel nädalatel olen ma väga hästi süüa saanud, sest Ameeriklased ei arva, et siin nii kallis on ja nad muutkui teevad oma imelisi juustukooke, grillliha, praekartuleid jne ja nad jagavad neid kõigiga! Peale selle saadavad nende emmed ja issid neile pidevalt pakikesi, kus on sees kõike alates kardinatest lõpetades kodus tehtud koogiga ja kindlasti ei puudu sealt tüüpiline Ameerika nänn.
Eile käisin ma ka linnas, siin on meil toimumas mingi üle Soome kuulus valgustite šõu. See näeb siis välja selline, et linn on valgustatud nagu tavaliselt aga natuke rohkem lampe ja natuke rohkem värve on lampidega linnale lisatud ja siis on mõnes kohas ka liikuvad valguspildid majade seintel. Ühesõnaga ei midagi erilist minu jaoks, minu arust näeb see välja nagu Tartu igal sügisel. Ja oma jõulukaunistustega ja vilkuvate sillatuledega trumpab Tartu kindlasti selle šõu üle. Aga näed inimesed tulevad siia sellepärast ekstra linna nautima :)
Ja täna oli mul soome keeles esimene sõnadetöö, toiduainete peale. Jubelihtne oli! Ja üldse ma täiega naudin, seda et ma olen soome keele klassis priimus :D

Elu nagu filmis

Kindlasti olete näinud neid ameerika noortefilme, kus suurtes rikkurite majades korraldatakse noorukite poolt tõliselt suur orgia ja joomapidu, kus kõik oksendavad ja kusevad rõdult alla jne jne. No kujutage nüüd kõike seda ette oma piiritu fantaasiaga ja te saate aimu kus ma eile käisin.
Teatud hetkel olin mina juba praktiliselt lootuse kaotanud ja arvanud, et Soomes ei olegi pidusid kui sellised, ainult üks klubitamine käib ja muud ei midagi. Klubid mulle üldjuhul ei meeldi, eriti veel siin, sest see ei ole normaalne, et sa pead maksma enne kella ühteist 3 euri et sisse saada ja peale ühteist pead isegi kuus euri maksma ja riided pead ka garderoobi panema, muidu saab turvaonu kurjaks ja riiete ära andmise eest pead veel ka kaks euri maksma, kui hästi läheb, sest mõnikord peab isegi kolm euri maksma. Ja kui sa veel tahad juua ka osta, siis tuleb sul jälle minimaalselt 4 euri maksta. See on ju täiesti kohutav, seega ma otsustasin, et kluppi lähen mina ainult siis kui see on väga kohustuslik. Pubid ja sellised asjad ei ole noortele mõeldud, seal käivad ainult isad, emad, vanaemad ja vanaisad.
Ja nüüd tagasi selle juurde kuidas mina lootuse kaotasin. Peaaegu teine mul juba kadunud, kui meenus mulle, et kuskil metsas, teisel pool linna on üks tudengiteühiselamu nimega M building, kus toimuvad elusuured peod. Sellest kohast on palju legende räägitud. Isegi youtube sisaldab selle koha pidude videosid. Võtsin siis asja käsile ja läksin ühe soomlase ja kolme Hispaanlasega sinna. Kõndisime kõva kaks tundi aga kohale saime. Juba kaugelt kuulsime hääli ja lärmi. Kui viiekordse ühiselamu ette jõudsime, ei uskunud oma silmi. Rahvast oli seal meeletult. inimesed oksendasid ja pissisid rõdult alla. 99,5% protsenti nendest inimestest olid vahetusüliõpilased, arvan ma. Sest miskipärast pannakse sinna ühikasse alati elama ainult vahetusüliõpilased. Kui sisse jõudsime, siis kogu see ühikas oli seest ära kaunistatud ja prügi ja kõike täis, pooled kaunistused vedelesid muidugi ka juba põrandal. Terve viiekordne ühiselamu oli rahvast nii paksult täis, et isegi trepikodades ja treppidel liikumine oli praktiliselt võimatu. Osade uste peale oli üles pandud suured kõlarid, kus Dj-d keerutasid plaate. Osad inimesed olid oma imepisikesed toad muutnud tantsuruumiks, kus tantsida muidugi polnud võimalik, lihtsalt oli äge kilu karbis tunne. Need diskotoad olid vahvad, seal olid kinnitatud jalgratta lambikesed seintele, mis vilkusid, nii et oli küll disko moodi. Seal olid eraldi toakesed, kus sa said alkoholi osta imeodava hinna eest (1 eur purk õlu). Seda on nii raske kirjeldada aga kujutage seda ette nii fantaasiarikkalt kui saate ja just selline see oligi! Mina olin esimesed 20 minutit lihtsalt hämmingus ja ei saanud aru, mis toimub, sest see oli liiga ebareaalne. No see ei ole ju võimalik, et terve viiekordne tudengiühiselamu on rahvast nii täis nagu konservikarp sprotte ja kõik pidutsevad piiritult! Aga no oli, müstika!