Suusarõõmud

Ühel toredal õhtul otsustasime minna suusatama, mägisuuskadega. Mäed on muidugi Jyväskyläs suuremad ja uhkemad kui kohalikud Eesti mäed. Mina, kes muidu suusatamises täiega käpp olen, mõtlesin, et ah mis see mägisuusatamine siis ikka teistmoodi on. Panin suusad jalga, sõitsin tõstukiga mäe tipuu ja edasi oli juba täielik õudus. Ma pole vist kunagi nii kiirelt kuskilt alla laskunud ja ma pole kunagi vist nii palju kukerpalle ja saltosid korraga järjest teinud ja ma kaotasin oma suusakepi ära ja ma sõitsin inimestele otsa. Täielik katastroof. Aga ühte ma sellest õppisin! Vanemate sõna peab alati kuulama ehk siis "Pane kiiver pähe!" Ja seda ma oma vanematelt õppisin. Ma olin oma pundist ainuke munapea ja üldsegi mitte stiilne, mis sest et kiiver oli helesinine ja lilledega ühe külje pealt kaunistatud, ikka olin munapea aga tänu sellele on mul pea alles :D Aga kiiver oli veidike kriimuline. Järgmine päev mul kõik kohad valutasid, alates kannikatest lõpetades kaelaga. Aga tänaseks tunnen ma ennast täitsa inimesena, miski ei valuta enam. Üks on selge, enam mäesuuskadega mina sõitma ei lähe. Metsavahel on palju mõnusam, näeb oravaid ja puha.

Soome iseseisvuspäev

Täna on Soome iseseisvuspäev, poed on kinni ja lumi ehib tähtsalt päeval valge rüüga vabat Soomemaad. Ja lumi sajab ja sajab ning soomlaste südames on Sibeliuse Finlandia. Kusjuures soomlased väärtustavad Sibeliuse Finlandiat rohkem kui oma hümni.
Eile käisin jõululaadal. Laad oli vinge ja suur. Palju väga toredaid asju, 80 protsenti kraamist oli sarnane meie laatade kaubale aga hinnad olid siin topelt no ja tururiideid ei müüdud üldse. Ikka selline tõeline laat oli.
Mida ma viimasel ajal teinud olen? Sünnipäevadel käinud, no tõesti, siin ei ole vist päeva ka detsembrikuus kui kellelgi sünnipäeva ei ole. Ma juba kahtlustan, et nad mõtlevad ise endale välja need sünnipäevad.
Täna ma aga naudin koolivaba päeva ja õpetan Stefaniele soome keelt!

Detsembrikuus lumi on uus

Üks soome keele eksam neljast on läbitud positiivsete tulemustega. Tegemist oli suulise eksamiga ja päev enne eksamit harjutasin soome keelt ühe Ameerika tüdrukuga. Andsin talle paberid ette ja käskisin lugema hakata, ilma igasuguste juhisteta. Pärast kolmandat korda Ameeriklane keeldus, ütles, et ta keel valutab.
Avastasin, et tark pole üldse lihtne olla, sest siis inimesed enam ei salli sind sinu tarkuse pärast. Ma üritan küll tasa olla kui õppejõud küsib midagi aga need teised ise ei anna mulle võimalust vait olla, sest nad ju ei vasta midagi ja soomlastel on pärast küsimuse esitamist kombeks terve igavik oodata, et keegi vastaks ja kui keegi ei vasta siis ongi vaikus kuni lõpuni. Tegelikult nii hull asi ei ole aga jube kadedad on nad mu peale küll, ma parem ei ütle neile, et ma ka eksamiks õpin :D Aga nüüd ma vähemalt avastasin tõe, miks nohikutel sõpru ei ole :D
Väljas sajab lund ja detsembrikuu programm muudkui paisub paksemaks, on ju viimane aeg teha seda, mida veel teha ei ole jõudnud.

Detsember

Detsembrikuu on käes ja jube kiire on. Alles jõudsin Lapimaalt tagasi ja juba homme ootab mind esimene eksam (soome keele vestlus). Ma ei pabista soome keele pärast, ma pabistan lihtsalt eksami pärast. Ja kuna imesed juba mõtlevad oma koju minekule ja asjade pakkimisele, siis on mu kalender paksult üritusi täis.
Esmaspäeval käsin ühe oma seminarigrupiga ühel toredal õppejõul külas. Kui jõuluvana küla oli minu jaoks suur pettumus, siis nüüd ma leidsin sellele jõuluvanale täpselt sobiva kodu, sest õppejõu kodu oli täpselt sellise näoga nagu seal elaks üks jõuluvana. Tegemist oli vana talumajakesega, mis oli sätitud jõulumeeleoluliseks. Selle õppejõu külastamine oli üks minu parimaid kogemusi Soomes, nii kui külmast õuest tuppa astusime tervitas meid suur pada kuuma supiga, millele järgnesid ülejäänud hõrgutised ja ei puudunud ka imemaitsvad koogid.,.aaahhhh küll see oli hea. Sellel päeval saavutas ka Jyväskylä Novembrikuu külmarekordi nagu mõned targad mainisid, proovin usaldada nende andmeid.
Praegu joon glöggi ja õpin soome keelt, mõnus!

Lapimaa

Mina käisin Lapimaal. Reis oli suurepärane, vaatmata sellele, et väga suure osa pidi bussis istuma. Lapimaareisi alustasin ma teisipäeva varaöösel kell 00.30. Ja nagu kokkuhoidvale Eestlasele kombeks, siis ma kõndisin oma suure kohvriga 50 minutit läbi lumise Jyväskylä kohalikku bussijaama. Õues oli -11 kraadi aga see ei heidutanud meelt. Ja ma polnud ainus, sest Leedukad on ka kokkuhoidlikud. Hommikuks jõudsime Lapimaale, Rovaniemi ja käsin Arktikumi muuseumis. Muuseum oli suur ja pidavat olema ka ainuke selle teemaline kõige vingem muuseum. Ma ootasin sellelt muuseumilt ikka palju aga kahjuks pettusin. Polnud üldse nii vinge nagu mina unistasin. Kohati tundus isegi tühja võitu. Pärast muuseumit sõitsime edasi Jõuluvana juurde. Hüppasime üle polaarjoonest ja uurisime jõuluvana külakese ümbrust. Jõuluvana küla oli armas. Seal olid päkapikud ja jõulutulukesed ja palju poode turistidele. Ainult armas vist saabki selle koha kohta öelda. Poodidele oli selles kohas rohkem rõhku pandud kui teemale jõuluvana küla. Nägin jõuluvana ka ära. Ta oli vist väsinud, sest nägu oli mossis aga kodu on tal ilus. Aga kui mina peaksin ehitama jõuluvanale küla, siis ma teeksin seda palju vingemalt. Paneksin sinna palju põhjapõtrasid ja ehitaksin mõne meisterdamistoa ka. Pärast kahte tundi Rovaniemis jätkasime oma reisi põhja poole, Inarisse. bussireisi ajal nägime virmalisi ka. Inari on uskumatult looduskaunis koht, maju seal ei olegi erit ja inimesi ka mitte ja keset metsa on majakesed reisigruppidele. Talvine loodus Inaris võttis sõnatuks.
Kolmapäeval hakkasin juba harjuma Itaalia keelega, mis mind tihti ümbritses, sest ma ööbisin ühes toas viie Itaalia tüdrukuga ehk siis tuba kuuele: 5 itaalast, 1 eestlane. Omamoodi väga vahva kogemus. Oma päeva aga alustasin suusatamisega. Ehk siis osalesin suusakursustel. Alguses harjutasime aga ma olen suusatamises juba vana kala. Siis läksime metsa suusatama ja eestlased hoidsid oma suusameistrite au kõrgel. Pärast suusatamist läksime põhjapõdrafarmi. Meid võõrustas kohalik Saami pere, kes kõik kandsid oma rahvusriideid. Kohe esimesena näitasid nad meile põhjapõtrasid. Põhajpõdrad on ühed kõige armsamad loomad üldse, samas on nad aga ka väga põikpäised. Saime sööta põhapõtrasid ja sõita põhjapõdrarakendiga. Kui kõigil olid varbad juba täiesti ära külmunud, siis juhatasid Saamid meid oma kotta. Seal pakuti meile teed ja saamivanaema lõi trummi ja esitas saami joigu.
Neljapäeval läksime Põhja-Jäämere äärde ehk siis väga põhja. Seega olen ma nüüd Norras ka ära käinud. Sealne maastik on midagi täiesti uskumatut. Kõik see ümbrus oli fantastiline oma talvises rüüs. Julgemad said ka jäämeres ujumas käia, mina nii julge ei olnud. Ma sain juba pelgalt vaatamisest aru, et see vesi seal on väga-väga külm.
Reedel orienteerusime Lapimaa metsas, püüdsime järve peal kala, õppisime metsas tuld tegema ja ehitasime iglu taolisi lumeonne. Kuus tundi pakaselises Põhja-Lapimaa looduses sai vaatamata ära jäätunud varvastele üle elatud. Ja ka sellel päeval õnnestus näha taevas virmalisi. Olenemata sellest, et need virmalised olid väga heledat karva (rohekad), oli vaatepilt rohkem kui lummav, eriti veel siis kui virmaliste taustal langes ere-ere täht. Õhtut jätkasime tavapäraselt igale õhtule saunas käimisega.
Laupäeval läksime Saariselkä kus ma sain kelgutades teha oma elu pikimaid liuge. Ja reis hakkaski lõppema. Ees ootas järjekordne pikk istumine bussis, mille juht tahtis meid vist ära küpsetada, sest radiaatorid lausa praksusid suurest kuumusest. Ja Pühapäeva varahommikul kell 06.00 olimegi tagasi Jyväskyläs.
See kõik oli vaid väike ülevaade minu Lapimaareisist. Kõike kirja panna ei saa, sest esiteks ma ei jaksaks kirjutada ja teiseks, te ei jaksaks lugeda.
Natuke pilte ka:

(põhajapõtrasid näppida ei tohtinud, neile üldse ei meeldinud pai, hakkasid kohe rabelema)


(Saami onuga)


(Saami vanaema joigumas)


(Saamid Liisu ja Valentina)


(Norra: Põhja-Jäämeri)


(Pärast orienteerumist Inari metsas)


(Just nii lumine ongi Lapimaa)

Laena kannelt Vanemuine!

Ma olen ilmselt juba maininud ka kui sisuküllased ja nauditavad mu loengud, seminarid ja praktikumid on. Eile õppisin ma kannelt mängima! Polegi nii raske. Kusjuures kandle mängimine on väga popp Soome koolides. Täna käisin külastasin Tikkala algkooli, ajasime lastega juttu ja mängisime mänge. Kool asus imekaunis maalilises kohakeses, ümber metsad ja põllud. Muidugi ilm on meil siin ka praegu super. Maa on paksult valget vatti täis. Ja me saime ka kõik väga hämmastava vaatepildi osaliseks. Olime parajasti tagasi sõitmas ühikasse kui keset metsa sillerdas päike, lumi sadas, läbi mille säras vikerkaar. Pole kunagi midagi sellist näinud. Uskumatult ilus!

Thanksgiving

Thanksgiving on ameeriklaste jaoks midagi tohutult olulist. Nad hakkavad seda planeerima juba varakult. Ka siinsed ameeriklased on täitsa segi omadega, sest pühapäeval korraldavad nad selle kaua oodatud õhtu - Thanksgivingu. Nad rentisid eraldi ruumi, kutsusid kokku ka inimesi keda nad korra näinud ja ostsid kalkuni juba täna ära. Nad lasid saata oma emmedel Ameerikast purustatud kõrvitsa konservipurgis, sest nende arvates on võimatu ise kõrvitsat puhastada ja seda purustada. Milleks vaja kõrvitsat? No thanksgiving ilma kõrvitsasaiata oleks nagu thanksgiving ilma kalkunita. Ameeriklaste usinad vanaemad aga saadavad oma lapsulapsukestele kodu tehtud brownisid (pruunid koogikesed) selle tähtsa õhtu jaoks. Mina isiklikult ootan kerge muigega seda pühapäevast õhtut juba väga :D Teadaolevalt hakkab küpsetus täie hooga pihta juba reede varahommikul. Ameeriklased ostsid 75-e euro eest kaks kalkunit, millele me hakkame koos kaunistusi voltima pühapäeval. Kuna igaüks peab ka omalt poolt toidupoolist kaasa võtma, siis targemad inimesed ja mina otsustasime koos väga lihtsat värsket salatit teha :) Tuleb põnev pühapäev.
Siis pean mainima ära ka selle, et siiani ei ole ma näinud Jyväskyläs mitte ühtegi kasiinot. Vaata kui tore aga Jyväskylä ise ongi kasiino kogu oma baaride ja poodidega. Nimelt igal väiksemalgi poel on oma mänguautomaat või isegi mitu, sama käib ka iga baari ja kohviku ja treeningsaali jmt kohta. Klubides on isegi mängulauad koos tiileritega. Seega iga laps saab minna poodi raha raiskama. Ja võttes arvesse veel seda, et ka siin inimesed pisut kurdavad, et raha ei ole ja kallis on, sellele vaatamata panevad nad oma viimsed sendikesed imemasinasse, lootes, et seal tuleb midagi kolinal välja. Siiani ma pole kedagi märganud raha võitmas.
Autod on hakanud nüüd ka tänavatel inimesi tähele panema aga see ei tähenda veel, et nad sind üle tee lasevad. On libe ja enne ülekäigurada hakkavad autod juba hoogu maha võtma aga üle nad sind ikkagi ei lase. Siin maal on helkur 100% vajalik, kuigi ma ei ole väga kindel kui väga see aitab.
Käisin ka ühel träna-tehnomuusikaüritusel. Ja arvake ära kui palju venelasi seal oli? Ma pakun, et kõik Jyväskylä venelased olid seal :D Üks dj oli venelane, ilmselt see oli üks põhjustest. Imelik tunne oli seal olla. Ma pole ühtegi venelast siin Jyväskyläs kohanud aga nüüd olid nad kõik järsku ühes kohas.

SitSit

SitSit on üks väga popp üritus Soomes elavate tudengite seas. Inimesed tulevad kokku ühte kohvikusse, kus on pikad lauad ja inimesed kes juhtavad külalisi laudade juurde. Laual on palju nimesilte, kõigil on kindlad kohad, sest üks selle ürituse reegleid on, et poisid ja tüdrukud peavad istuma vaheldumisi. Ja siis on veel üks väike lauake toostimeistrile ehk ürituse isandale ja tema kaaslasele, kes kogu üritust läbi viivad. Üritusel on palju reegeleid, üks neist on näiteks selline, et joogiklaasi või mida iganes peab hoidma vasakus käes ja alati enne joomist peab (naine) tõstma klaasi vasakule, siis paremale ja siis ette. Kui reegleid rikutakse ja keegi seda näeb, siis saab see inimene karistada. Karistusteks on siis kas laulu juhtimine, või mõne etteastega teisi lõbustada. Üritus ise on väga peen ja glamuurne. Terve ürituse jooksul sai süüa ka. Ühesõnaga ma käisin seal ja väga tore oli :) Ahjaa kõik pidid olema riides 20-da sajandi moe järgi. Ja ma leidsin sealt ühe Eesti tüdruku ka, keda ma polnudki varem näinud, olgugi, et meil on seminarid samades majades.
Muidu ikka käin koolis ja õpin ja teen neid tavalisi asju, mis siin tavaliseks saanud on :)

Käime katuseid mööda

Ma ei tea kas ma olen seda juba öelnud aga meil saab koolimajakatusel ringi kõndida. Süsteem on selline, et kui sa tahad saada teisele poole maja, siis sa pead minema üle maja. ümber maja minnes tuleks liiga suur ring, sest mitu maja on mõnikord oma vahel ühendatud ja need majad on mõnusalt laiad ka, seega otse üle maja minna on palju mõtekam ja aega kokku hoidvam. Majad on ehitatud nii, et neil on juba kivitrepid külge ehitatud ja nii osavalt, et neid ei olegi eriti märgata. Eriti põnev on praegusel jäisel ajal katuseid mööda käia, seal on nii libe ja keegi liiva ega midagi ka sinna ei pane.
Teine põnev asi on see kuidas inimesed ikka sõidavad jalgratastega, maa lund ja jääd täis. No kokkupõrkeid on ka päris palju. Olenemata sellest, et mul jalgratast ei ole, olen ma ikkagi juba kaks korda riivata saanud. Mul ei ole ju silmi selja taga ja tundub, et mõnel ei ole kella jalgrattal.
Ja kolmas põnev asi on see, et meil on ühes koolimajas nüüd avatud mängukonsool või midagi taolist. Saad seal sõita rallit, mängida wii-ga ja seda poppi kitarrimängu kitarriga ja üldse veel paljusid asju. Siin on üldse äge kool, osades koolisööklates on Mac-i arvutid ;)
Väljas on muidu krõbedalt külm ja vanaema villasokid on isegi tubastes oludes hädavajalikud.
Olen ka saunas käinud ja mida külmemad ilmad, seda rohkem saunaisu on. Saunad on siin enamasti kas keldrikorrusel või ühiselamu katusel ehk siis viimasel korrusel (saunakorrus) ja viimase puhul on õhtuti aknast vaade suurepärane. Tegelikult on siin juba kell kolm pime, seega juba päeval on vaade saunaaknast ilus. Väga hea on see, et tegemist on naturaalsete saunadega (ei ole mingi elektrijura), mis on tasuta ja avatud iga päev. Ma ei tea kas asi on Soome saunades või milles aga siin mul mingeid probleeme saunas käimisega ei kaasne :D

Haned lähvad – hallad maas

Eile lendasid haned ära, ise nägin! Aga need haned olid küll hiljaks jäänud, meil juba ammu ju lumi maas. Muide Lapimaal on juba -20 kraadi aga meil on siin mõnus soe, maksimaalselt -6 aga seda ka ainult öösel. Päeval kõigub nulli ümber ikka üles ja alla. Ainus paha asi on see, et päevavalgust enam nagu eriti ei ole ja vist kisub isegi rutem pimeda poole kui meil Eestis sellisel ajal, aga ma ei saa väga kindel olla, sest ma ei mäleta eelmist talve selle hämaruse koha pealt. Aga näiteks on meil mõnikord kell kolm päeval juba väga hämar.
kuidas mul muidu läinud on? Ikka külastades kooli raames kirikuid ja koole ja kõiksugu põnevaid kohti ja hooneid. Muidu ikka õpin ja teen kõike seda mida ennegi :) Ehk siis stabiilselt läheb!
Aga eile öösel helistas keegi soomlane mulle. Seletas ja seletas ja ma unesegaduses ei osanud reageerida ka kuidagi. Esimene mõte oli, et ütlen, et see on vale number. Aga ma jäin sõnatuks, mul tekkis kohe automaatselt soome keeles tung seda öelda aga ma ei suutnud ja siis vajutasin lihtsalt kõne kinni. Hiljem hakkasin mõtlema, et aga kuidas üldse soome keeles sõna vale on, ma oskan ainult õige öelda :D Ja just nüüd praegu tuli mul meelde ka kuidas vale on aga siis mul meeles ei olnud. Aga natuke aega pärast kõne saatis see sama tädi mulle sõnumi aga kuna see oli slängi soome keelt täis, siis ma ei saanud muud aru kui, et kõik läks hästi ja ega mul ei ole aega enam rääkida ka. No ja nagu näha, siis mu soome keel ei ole veel nii hea, et une pealt teaks kohe midagi öelda, võibolla ma oskaks une pealt ainult numbreid lugeda ette :D Aga äkki soome keele õpetaja tegi salajase une pealt kontrollimise kontrolltöö. No, sest õpetajad ju pidevalt ütlevad: "Nüüd te peate seda une pealt ka oskama!"
Meil siin vahepeal oli Mehhiko teemaline söögiõhtu. Selle aga korraldasid ameeriklased ja ühtegi päris mehhiklast ei olnudki meie seas. Ja ameeriklased pakkusid uhkusega oma ise tehtud munalikööri (ilma alkoholita) - täitsa tavaline koogel-moogel oli, ainult, et koos piimaga :D
Ja siis meil toimus siin vahepeal Hälloviin ka. Täitsa tore oli, isegi nii tore oli, et me unustasime uste taha minna hõiskama: "Trick or treat." Igatahes mina olin roosade tiibadega ja roheliste jalgadega haldjas. Tiivad kirbukalt kahe euri eest :D