Suusarõõmud

Ühel toredal õhtul otsustasime minna suusatama, mägisuuskadega. Mäed on muidugi Jyväskyläs suuremad ja uhkemad kui kohalikud Eesti mäed. Mina, kes muidu suusatamises täiega käpp olen, mõtlesin, et ah mis see mägisuusatamine siis ikka teistmoodi on. Panin suusad jalga, sõitsin tõstukiga mäe tipuu ja edasi oli juba täielik õudus. Ma pole vist kunagi nii kiirelt kuskilt alla laskunud ja ma pole kunagi vist nii palju kukerpalle ja saltosid korraga järjest teinud ja ma kaotasin oma suusakepi ära ja ma sõitsin inimestele otsa. Täielik katastroof. Aga ühte ma sellest õppisin! Vanemate sõna peab alati kuulama ehk siis "Pane kiiver pähe!" Ja seda ma oma vanematelt õppisin. Ma olin oma pundist ainuke munapea ja üldsegi mitte stiilne, mis sest et kiiver oli helesinine ja lilledega ühe külje pealt kaunistatud, ikka olin munapea aga tänu sellele on mul pea alles :D Aga kiiver oli veidike kriimuline. Järgmine päev mul kõik kohad valutasid, alates kannikatest lõpetades kaelaga. Aga tänaseks tunnen ma ennast täitsa inimesena, miski ei valuta enam. Üks on selge, enam mäesuuskadega mina sõitma ei lähe. Metsavahel on palju mõnusam, näeb oravaid ja puha.

Soome iseseisvuspäev

Täna on Soome iseseisvuspäev, poed on kinni ja lumi ehib tähtsalt päeval valge rüüga vabat Soomemaad. Ja lumi sajab ja sajab ning soomlaste südames on Sibeliuse Finlandia. Kusjuures soomlased väärtustavad Sibeliuse Finlandiat rohkem kui oma hümni.
Eile käisin jõululaadal. Laad oli vinge ja suur. Palju väga toredaid asju, 80 protsenti kraamist oli sarnane meie laatade kaubale aga hinnad olid siin topelt no ja tururiideid ei müüdud üldse. Ikka selline tõeline laat oli.
Mida ma viimasel ajal teinud olen? Sünnipäevadel käinud, no tõesti, siin ei ole vist päeva ka detsembrikuus kui kellelgi sünnipäeva ei ole. Ma juba kahtlustan, et nad mõtlevad ise endale välja need sünnipäevad.
Täna ma aga naudin koolivaba päeva ja õpetan Stefaniele soome keelt!

Detsembrikuus lumi on uus

Üks soome keele eksam neljast on läbitud positiivsete tulemustega. Tegemist oli suulise eksamiga ja päev enne eksamit harjutasin soome keelt ühe Ameerika tüdrukuga. Andsin talle paberid ette ja käskisin lugema hakata, ilma igasuguste juhisteta. Pärast kolmandat korda Ameeriklane keeldus, ütles, et ta keel valutab.
Avastasin, et tark pole üldse lihtne olla, sest siis inimesed enam ei salli sind sinu tarkuse pärast. Ma üritan küll tasa olla kui õppejõud küsib midagi aga need teised ise ei anna mulle võimalust vait olla, sest nad ju ei vasta midagi ja soomlastel on pärast küsimuse esitamist kombeks terve igavik oodata, et keegi vastaks ja kui keegi ei vasta siis ongi vaikus kuni lõpuni. Tegelikult nii hull asi ei ole aga jube kadedad on nad mu peale küll, ma parem ei ütle neile, et ma ka eksamiks õpin :D Aga nüüd ma vähemalt avastasin tõe, miks nohikutel sõpru ei ole :D
Väljas sajab lund ja detsembrikuu programm muudkui paisub paksemaks, on ju viimane aeg teha seda, mida veel teha ei ole jõudnud.

Detsember

Detsembrikuu on käes ja jube kiire on. Alles jõudsin Lapimaalt tagasi ja juba homme ootab mind esimene eksam (soome keele vestlus). Ma ei pabista soome keele pärast, ma pabistan lihtsalt eksami pärast. Ja kuna imesed juba mõtlevad oma koju minekule ja asjade pakkimisele, siis on mu kalender paksult üritusi täis.
Esmaspäeval käsin ühe oma seminarigrupiga ühel toredal õppejõul külas. Kui jõuluvana küla oli minu jaoks suur pettumus, siis nüüd ma leidsin sellele jõuluvanale täpselt sobiva kodu, sest õppejõu kodu oli täpselt sellise näoga nagu seal elaks üks jõuluvana. Tegemist oli vana talumajakesega, mis oli sätitud jõulumeeleoluliseks. Selle õppejõu külastamine oli üks minu parimaid kogemusi Soomes, nii kui külmast õuest tuppa astusime tervitas meid suur pada kuuma supiga, millele järgnesid ülejäänud hõrgutised ja ei puudunud ka imemaitsvad koogid.,.aaahhhh küll see oli hea. Sellel päeval saavutas ka Jyväskylä Novembrikuu külmarekordi nagu mõned targad mainisid, proovin usaldada nende andmeid.
Praegu joon glöggi ja õpin soome keelt, mõnus!