Aga esmaspäeval käisin õhtust söömas hotellis, mille restoranist avanes imeilus vaade järvele, mille kohal keerlesid lumehelbed. Õhtust sööma kutsusid meid ühe minu sõbranna vanemad. Kes kostitasid meid meie oma valikuga menüüst. Süüa sai nii praadi, suppi kui ka magustoitu. Mille kõik maksis kinni pereisa. Mina tellisin suppi, kuna kodus sai Merilini küpsistega liialdatud ja kõhus enam palju ruumi ei olnud. Tegin oma tellimuse Soome keeles (harjutama pidi, sest järgmisel päeval ootas ees soome keele kontrolltöö). Kõik said oma söögi kätte ja minule öeldi, et ma pean veel 5 minutit ootama. Ma ootasin ja siis toodi mulle supi asemel spinatit täis topitud väikesed pelmeenid. Mille peale ma viisakalt reageerisin, mille peale pereisa nii viisakalt ei reageerinud ja ütles ettekandjale pahural toonil, et kas ta saaks mulle suppi organiseerida. No muidugi spinatiravioole keegi mult eest ära ei võtnud ja ma siis algatuseks mugisin neid ja siis suppi ja siis sunniti mind veel magustoitu ka sööma. Magustoidu ma tellisin ka soome keeles ja ettekandja küsis ikka mitu korda üle, mida ma tahan :D Aga mina tegin kõik otsast lõpuni täitsa õigesti, päriselt ka! Kokkuvõtvalt oli kõik super hea ja ilus aga enesetunne oli nagu pallil. Õnneks tellis pereisa meile ka takso ja maksis ka selle eest. Taksosõit 30-ne minutilise aeglase jalutuskäigu pikkuse vahemaa eest maksis pisut üle kolmesaja krooni.
Täna (neljapäeval) käisin ma Jyväskyläst 35 kilomeetrit eemal seoses ühe õppeainega. Käisin vaatamas väga unikaalset üleni puidust (isegi detailid ja kogu sisustus oli üleni puidust) Petäjävesi kirikut, mis ehitati aastal 1821 ja seda kirikut ei ole isegi praktiliselt restaureeritud ja kirikus ei ole tänini elektrit. Kirik kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Kirik on tõesti külastamist ja vaatamist väärt!
Ma ise küll pilti ei teinud (fotokal said patakad tühjaks) aga näed Internetis on ka palju ilusaid pilte :)
(isegi see lühter pildil on üleni puust)
No comments:
Post a Comment